Hanno Ojalo (sündinud 1. juulil 1961) on eesti sõjaajaloo kirjanik. Ta oli aastatel 2004–2013 Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi esimees. Ta on kirjutanud üksi ja koos kaasautoritega kümmekond sõjaajaloolist raamatut.
See raamat räägib Eestis olnud tankide ajaloost. Tõde on see, et Eestil pole olnud kunagi enda tehtud tanke. Okupatsiooni aastatel oli Eestil 43 soomusmasinat. Nimekiri on järgmine: 16 tanki, 6 tanketti ja 21 soomusautot. Eesti tankirügement sai 12 kergetanki, 4 rasketanki ja 6 tanketti. Aga selgus, et see oli mõttetu ost, sest need tankid olid lootusetult vananenud ja need ei pidanud eriti mitte millelegi vastu oma nõrga soomuse ja aeglase kiirusega. Kõige mõttetumad olid neli rasketanki Suurbritannia Mark v-d, mille soomus oli ainult 6-12 millimeetrit, aga kõige õhema soomusega väikesel TKS-l, mis oli Poola tankett, oli ainult 3-10 millimeetrine soomus. Eestis on olnud kunagi mõned tuntumad Saksa tankiässad, näiteks Otto Carius ja veel rohkem. Eestile tuli appi põhimõtteliselt Saksamaa, aga tegelikult osutas Saksa võim vastupanu nii Eestile kui ka Venemaale. Viimane kord püüdis Eesti osta Venemaalt tanke, aga ostu ei toimunud, sest see rahasumma käis Eestile kangesti üle jõu. Aga aastaid möödudes hakkasid teised suurriigid meid aina rohkem varustama tehnika ja kõige muuga. Lõpuks 90. aastail lahkusid viimased Vene väed Eestist.
Ma valisin selle raamatu, sest sõjatehnika, eriti tankid, tekitavad minus suurt huvi. Mul vedas, et sain selle raamatu sünnipäevaks.
Selle arvustusega ei läinud mul väga kaua aega ja vaadates mu varasemaid arvustusi, siis võib öelda, et see on minu parim arvustus, mis ma praegu teinud olen.
See raamat meeldis mulle väga ja edaspidigi sooviksin niisuguseid raamatuid lugeda. Soovitan seda nendele, kes on sõjahuvilised.
SOOVITAN SOOJALT. OSTKE VÕI LAENUTAGE!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar