Jo Nesbø ,,Doktor Proktor ja maailma lõpp. Võib-olla" - Loore

    Jo Nesbø on Norra kirjanik ja muusik. Tuntuse saavutas ta kriminaalromaanidega. Aastal 2007 avaldas Nesbø oma esimese lasteraamatu "Doktor Proktori puuksupulber". Nüüdseks on  juba 5 raamatut doktor Proktori, Lise ja Bulle seiklustest.

    Tervest maailmast hakkab sokke kaduma. Ühel päeval, kui õpetaja Gregor Galvanius lumme kukub, näeb Bulle kedagi või midagi väga imelikku. Sellest jäid maha märja soki jäljed. Bulle ja Lise uurisid LKOSTESt ("Loomad, kelle olemasolust sa teada ei soovi") ja said teada, et see, keda Bulle nägi, oli kuukameeleon. Kuukameeleon maskeeris end laulvaks kiropraktikuks ja hüpnotiseeris inimesi, kes vaatasid saadet "Laululahing". Norra Kuningriigist sai Ühendriik ja kuningas saadeti Lõuna-Trøndelagi. Kuukameeleonid tegid hiiglasliku vahvlimasina ja valmistasid inimesi endale söögiks. Sel päeval, kui norralased hakkasid Taanit vallutama hüpnotiseeris kuningas inimesed Hallvard Tenoreseni vastu (kuukameelion, laulev kiropraatik). Inimesed tapsid kõik kuukameeleonid. Tenoreseni ehk pea kuukameeleoni sõi ära 18 m pikkune anakonda, kes elab Norra kanalisatsioonis.

   See raamat oli väga põnev, sest ma lugesin selle 1 päevaga läbi ja mitte ükski kord ma ei tahtnud panna seda raamatut käest ega midagi muud teha. 

   Ma soovitan soojalt seda raamatut nii poistele kui ka tüdrukutele. Laenuta see raamat raamatukogust või osta raamatupoest!

  

James M. Barrie "Peeter Paan" - Loore

    James M. Barrie ( 9. mai 1860 - 19. juuni 1937) oli Šoti kirjanik ja näitekirjanik, rohkem mäletatakse teda kui Peeter Paani loojana. Ta on sündinud ja haritud Šotimaal ning kolinud seejärel Londonisse, kus ta kirjutas mitmeid edukaid romaane ja näitusi. Vahepeal pöördus Barrie tähelepanu teatritööle.  1877. aastal kirjutas ta oma esimese näidendi "Bandelero", seejärel kirjutas arvukalt näidendeid. 1904. aastal mängiti esmakordselt ,,Peeter Paani". Kui lõpuks 1911. aastal ilmus raamat ,,Peeter ja Wendy". 

   Kõik lapsed, peale ühe, kasvavad suureks. Ühel õhtul lendas Peeter Paan ühest Londoni majast välja just samal hetkel, kui proua Darling sulges akna. Nii jäigi Peeter Paani vari sinna. Järgmisel õhtul läkski Peeter oma varjule järgi. Ta proovis seda endale seebiga külge kleepida, kui äkitselt ärkas Wendy üles. Wendy õmbles talle varju külge. Peeter võttis Wendy ja tema vennad kaasa Eikunagimaale. Nad lendasid kuid ja päevi ja jõudsid kohale. Eikunagimaal oli näkkineide, piraate, punanahkasid ehk indiaanlasi, ilusat loodust ja palju loomi. Peeter ja kadunud poisid elasid maa-aluses kodus ja sinna pääses läbi oma kindlaid puid. Wendy hakkas kadunud poistele emaks ja Peeter Paan isaks. Nad veetsid seal palju kuid ja Wendyl, MIchaelil ja Johnil hakkasid oma vanemad ununema. Kui ühel õhtul rääkis Wendy kadunud poistele oma lemmikjuttu, kus lõpus seisis, et emad hoiavad alati aknad lahti, et lapsed saaksid sinna sisse alati tagasi lennata. Aga Peetril oli teisi kogemusi. Nii rääkis Peeter oma kogemustest, et kui tema koju lendas, oli aken kinni ja uus poiss tema voodis. Wendy ja tema vennad tahtsid koju minna. Kui äkitselt võtsid piraadid nad vangi. Peeter Paan, kadunud poisid ja Wendy ja tema vennad tapsid kõik piraadid ja seilasid koju.

  Minu lemmiktegelane oli Peeter, sest ta unustas kogu aeg kõik ära ja oli natuke ninakas. See raamat oli alguses igav, aga lõpus läks põnevaks. Ma arvan, et see raamat oli üks mu lemmikraamatutest. Ma soovitaksin seda nii poistele kui ka tüdrukutele. Mine laenuta raamatukogust enne, kui need otsa saavad!