Caleb Krisp "Tooge mulle Ivy Pocketi pea" - Kristin

    Caleb Krisp (kodanikunimi Stephen M. Giles) tegeleb raamatute kirjutamisega (põhiliselt 8-12 aasta vanustele tüdrukutele). Ta elab Austraalias, Sydney linnas. Tema teoste hulka kuuluvad "Ainult mitte Ivy Pocket", "Peatage Ivy Pocket", "Tooge mulle Ivy Pocketi pea" ja "Poiss teisel pool lukuauku", mis on esimene tema poolt avaldatud täiskasvanutele mõeldud raamat.

    Ma hakkasin "Tooge mulle Ivy Pocketi pea" raamatut koheselt lugema, kui olin lugenud läbi "Ivy Pocketi" sarja teise osa, sest teine osa jättis väga palju küsimusi õhku ja ma tahtsin väga teada, mis edasi juhtub. Ma valisin selle raamatu arvustamiseks, kuna arvan, et see võiks paljudele meie klassi tüdrukutele meeldida. Selles on palju lehekülgi (404 lehekülge) ja ma sain selle raamatu väga kiiresti läbi loetud. Kui sa pole veel eelmist kahte "Ivy Pocketi" raamatut läbi lugenud, ei soovita ma sul hakata kolmandat osa lugema.

    Ivy Pocket on jälle jooksus. Ta suutis järjekordselt ära lipata preili Alwaysi ja tema käsilaste Tik-Takistite eest. Ja päris hästi, kui tema käest küsida. Selles raamatus peab ta päästma oma sõbra Rebecca Prospast, põgenema valge ülikonnaga mehe eest, kes millegi pärast teda taga ajab (küllap on mõni preili Alwaysi käsilane), päästma Anastasia Radcliffi ja viima ta kokku koos tema kadunud lapsega. Päris palju asju, mida teha rääkimata sellest, et ta peab jälgima, et Butterfieldid teda uuesti hullumajja ei paneks. Tal on kogu plaan tehtud, kuidas midagi teha ja millal, aga kas see kõik õnnestub?

    Mulle väga meeldis see raamat, sest see oli väga põnev, natuke hirmus ja kaasahaarav raamat. Soovitan seda raamatut pigem tüdrukutele, sest selles raamatus räägitakse väga vähe poistest. Kuigi väga paljudele ei meeldi, kuidas Ivy käitub, siis minu meelest tegi ta olemus kogu raamatu palju maitsekamaks ja mitmekülgsemaks.

    Ivy Pocket on jälle jooksus. On vaja päästa palju inimesi, leida kes on too salapärase naise laps ja vaadata, et vaenlased teda ennast kätte ei saaks. Kas see kõik õnnestub tal?

R.J. Palacio "Ime" - Kristin

R.J. Palacio

Ime

   Raquel Jaramillo Palacio on Ameerika kirjanik ja graafiline disainer. Ta on sündinud 13. juulil 1963. Ta elab New Yorgis koos oma abikaasa, kahe poja ja koeraga, kelle nimi on Karu. Ta on kirjutanud mitmeid laste romaane. Tema teoste hulka kuuluvad "Ime", "Shingaling", "Pluto" ja "The Julian chapter".

   

   Raamat räägib 10-aastasest poisist nimega August Pullman keda kutsutakse Auggieks. Tal on Treacher-Collinsi sündroom mille tõttu on talle palju operatsioone tehtud. Kui tema pere-suure õe Via, ema, isa ja koer Daisy meelest on ta täitsa tavaline poiss-leidub ka neid kes arvavad, et ta nägu väga, väga kole. Kohe nii kole, et ta nägu nähes peaks kiljudes ära jooksma. Asi läheb kohutavamaks kui ema ja isa teatavad talle, et ta on minemas Beecheri erakooli 5. klassi. Enne oli Auggie emaga koduõppel, sest tal oli lihtsalt niipalju operatsioone millest ta toibuma pidi, aga praegu kui ta oli 10. aastane polnud tal enam niipalju operatsioone vaja teha. Pealegi hakkasid emal teadmised otsa saama.
Enne kooli käis ta veel direktor Tushmaniga kohtumas, et too näitaks talle koolimaja. Tema üllatuseks lasi ta hoopiski kolmel lapsel temale kooli näidata-Charlottel, Julianil ja Jackil.
Beecheri erakoolis kohtub ta lastega kes kiusavad ja räägivad teda taga. Inimestega (näiteks Summer) kes tahavad temaga sõbrustada ja neid kes lihtsalt ei tee temast välja. Koolis käib ta oma esimesel väljasõidul ilma vanemateta ja kogeb päris füüsilist kiusamist. Raamat räägib erinevata inimeste vaatenurkadest kes kuidagi Augustiga kokkupuutunud on.

   Mulle meeldis see raamat, sest see oli õpetlik. See raamat õpetas, et välimuse järgi ei ole ilus sõpru valida. Kõige olulisem on inimeste iseloom. Need kes nad on. Kui sa neid kiusama hakkaksid kas see teeks tema tunde paremaks kui juba pargis või ükstepuha kus joostakse tema eest ära, sest ta on nii uskumatult kole? See raamat lihtsalt tõi esile kaastunde Auggie vastu ja samas ka nentis, et sõprade abiga saab isegi kõige kõrgemast mäest üle.

   Ma soovitan seda raamatut poistele ja tüdrukutele, sest siin räägitakse nii tüdrukutest kui ka poistest
Ma avastasin selle raamatu Helina käest, sest see on ta lemmik raamat. Nüüd on see ka minu lemmikute raamatute hulgas. Kui see raamat sulle huvi pakub tõtta kohe Jüri raamatukokku ja laenuta see raamat. Kui sa oled esimese osa ära lugenud ära unusta teist osa ka laenutada: Auggie ja mina kolm lugu "Ime" tegelastest.

 

 

R.J. Palacio "Ime" - Kristin

     Raquel Jaramillo Palacio on Ameerika kirjanik ja graafiline disainer. Ta on sündinud 13. juulil 1963. Ta elab New Yorgis koos oma abikaasa, kahe poja ja koeraga, kelle nimi on Karu. Ta on kirjutanud mitmeid laste romaane. Tema teoste hulka kuuluvad "Ime", "Shingaling", "Pluto" ja "The Julian chapter".

   Raamat räägib 10-aastasest poisist nimega August Pullman keda kutsutakse Auggieks. Tal on Treacher-Collinsi sündroom mille tõttu on talle palju operatsioone tehtud. Kui tema pere-suure õe Via, ema, isa ja koer Daisy meelest on ta täitsa tavaline poiss-leidub ka neid kes arvavad, et ta nägu väga, väga kole. Kohe nii kole, et ta nägu nähes peaks kiljudes ära jooksma. Asi läheb kohutavamaks kui ema ja isa teatavad talle, et ta on minemas Beecheri erakooli 5. klassi. Enne oli Auggie emaga koduõppel, sest tal oli lihtsalt niipalju operatsioone millest ta toibuma pidi, aga praegu kui ta oli 10. aastane polnud tal enam niipalju operatsioone vaja teha. Pealegi hakkasid emal teadmised otsa saama.
Enne kooli käis ta veel direktor Tushmaniga kohtumas, et too näitaks talle koolimaja. Tema üllatuseks lasi ta hoopiski kolmel lapsel temale kooli näidata-Charlotte.
Beecheri erakoolis kohtub ta lastega kes kiusavad ja räägivad teda taga. Inimestega (näiteks Summer) kes tahavad temaga sõbrustada ja neid kes lihtsalt ei tee temast välja. Koolis käib ta oma esimesel väljasõidul ilma vanemateta ja kogeb päris füüsilist kiusamist. Raamat räägib erinevata inimeste vaatenurkadest kes kuidagi Augustiga kokkupuutunud on.
   Mulle meeldis see raamat, sest see oli õpetlik. See raamat õpetas, et välimuse järgi ei ole ilus sõpru valida. Kõige olulisem on inimeste iseloom. Need kes nad on. Kui sa neid kiusama hakkaksid kas see teeks tema tunde paremaks kui juba pargis või ükstepuha kus joostakse tema eest ära, sest ta on nii uskumatult kole? See raamat lihtsalt tõi esile kaastunde Auggie vastu ja samas ka nentis, et sõprade abiga saab isegi kõige kõrgemast mäest üle.
   Ma soovitan seda raamatut poistele ja tüdrukutele, sest siin räägitakse nii tüdrukutest kui ka poistest
Ma avastasin selle raamatu Helina käest, sest see on ta lemmik raamat. Nüüd on see ka minu lemmikute raamatute hulgas. Kui see raamat sulle huvi pakub tõtta kohe Jüri raamatukokku ja laenuta see raamat. Kui sa oled esimese osa ära lugenud ära unusta teist osa ka laenutada: Auggie ja mina kolm lugu "Ime" tegelastest.