Mark Twain "Huckleberry Finni seiklused" - Angelina

 Mark Twain "Huckleberry Finni seiklused"- Angelina

Samuel Langhorne Clemens, tuntud oma pen-nimega Mark Twain, oli Ameerika kirjanik, humorist, ettevõtja, kirjastaja ja lektor. Tema romaanideks on Tom Sawyeri seiklused ja selle järge, Huckleberry Finni seiklused, viimast nimetatakse sageli "Suure Ameerika romaaniks". Ta on sündinud 30. novembril, aastal 1835, Ameerika Ühendriigis. Ta suri 21. arillil 1910, ta oli 75 aastane. Ta täielik nimi olli Samuel Langhorne Clemens. Ta on kirjutanud veel raamatuid, nagu "Elu mississippi peal". Ta kirjutas Inglise keeles erinevaid raamatuid. 

See raamat räägib Huckleberry Finnist ja tema seiklustest. Ta on elanud kogu oma elu väikses St. Petersburgi linnakeses Missouri osariigis. Ta isa on selle linnakese joodik ja teda polnud kuigi tihti näha. Seetõttu veetis Huck suurema osa elust Mississippi kallastel kala püüdes, lävepakudel magades ning oma sõbra Tom Sawyeiga seigeldes. Siis otsustas lesk Douglas ta enda juurde võtta ja oma pojana kasvatada, kuid Huck teadis, et kogu aeg majas elada oli ränk. Lesk sundis teda ennast pesema ja korrastama ja kindlatel kellaaegadel sööma minema. Ta viis Hucki isegi kirikusse, kuigi see Huckile ei meeldinud. Kui Huck seda enam ei suutnud kannatada, jooksis ta minema. Siis tundis Huck ennast vaba ja õnnelikuna. Kuigi ta ei olnud kaua aega vaba, sest lesk Douglas leidis Hucki ja tõi ta tagasi koju. Lesk mõtles, et võiks Hucki kooli saata ja nad hakkasid õppima kooli jaoks. Õppimine oli Hucki jaoks piin, kuigi ta hoidis ennast. Kui kooli pidi minema, ei läinud Huck sinna. Edasi oli veel põnevam. Võtke kiiresti selle põneva raamatu ja lugege seda lõpuni! See raamat on põnev!
Mulle meeldis see raamat, sest seal oli seikluseid, see oli natuke ka kooli teemaline ja see lõppes hästi nagu see algaski. Paadid, puhtas looduses elamine ja ööbimine, põgenemine, valetamine (natuke) ja plaanide mõtlemine! Kõlab hästi ja on kohe väga uudishimulik, tahaks seda kindlasti kunagi lugeda!
Mul meeldis see raamat ja arvan, et teile meeldib see ka! Mine kas-või kooli vahetundide ajal raamatukokku, aga kui ei ole aega, mine peale koolitundide ja laenuta seda raamatut! See on seal kindlasti olemas.

A. Beekman "Tondinahad" - Laura

Aimee Beekman lõpetas 1956. a Üldliidulise Kinemograafia Instituudi, töötas 1956.-1960. a TallinnFilmis peaoperaatorina ning on alates sellest ajast tegutsenud vabakutselise kirjanikuna. Tema abikaasa oli Vladimir Beekman ,kes oli samuti kirjanik. Aimee Beekman oli sündinud aastal 1933, 20. aprillil. 
 Ma valisin selle raamatu ,sest mu vanaema ütles ,et see oli tema lapsepõlve lemmik raamat.
 See raamat raagib sellest ,et oli palju tondinahku ,kes olid kõik laisad ja pruunide silmadega siis sündis üks tundinahk ,kes oli virk ja hallide silmadega. Talle pandi nimeks loler. Teised hoidsid tast eemale. Ühel paeval hakkas vulkaan aktiivseks ja Hallsilm hakkas igaksjuhuks ette valmistuma. Edasi lugege ise soovi korral.
 Kuigi on olemas erinevaid loomi ,inimesi ,elukaid jne siis ei pea olema nende vastu kuri kui ta on sinust erinev.
 Mulle meeldib see raamat ,sest see on südamlik.
 Ma soovitan seda raamatut kõigile ,sest see on südamlik ,kaasahaarav ja samas seiklus. 

Rudyard Kipling "Džungliraamat" - Kaur

      Joseph Rudyard Kipling oli briti kirjanik. Ta sündis 30. detsembril 1865. a Mumbays. Nii proosas kui ka luules ülistas Kipling mehisust, tugevaid isiksusi ja Briti kolonisaatoreid. Ta suri 18. jaanuaril 1936. a Londonis. Kuulsad on tema loomajutud, nt "Džungliraamat", eesti keeles lühendatult pealkirjaga "Mowgli" ja muinasjutud "Jutte väikestele lastele".

           Ma valisin selle raamatu, sest teised klassikaaslased olid seda lugenud ja soovitasid. Tahtsin teada, kas kõik on raamatus nii nagu multifilmis. Selgus, et ei olnud, raamat oli huvitavam. Multifilmis on tehtud sündmused juppideks ja kõik lõpeb alati hästi. Raamat on loomulikum, seal on ka kurbi sündmusi.
Raamatu peategelasteks on poiss nimega Mowgli, karu Baloo, ja panter Bagheera.
Isa- ja emahunt leidsid India džunglist väikese beebi ja viisid ta oma hundikarja kohtu ette. Seal otsustati, et Baloo ja Bagheera kasvataksid ta ülesse. Džunglis kasvades toimus palju seiklusi. Mowglist sai lõpuks džunglikuningas, kes kaitses oma loomadest sõpru inimeste ja muu kurja eest. Lõpuks kohtus ta uuesti oma emaga ja läks inimeste juurde tagasi elama.
Mulle sobis see raamat, kuna mulle meeldivad loomad ja loodus. Sain raamatust teada, et loomad võivad olla targemad kui sa ise arvad. Soovitan seda lugeda koolilastel. 

Varraku kirjastuse "Õpilase kosmose entsüklopeedia" - Roven

Ma valisin selle raamatu sest mind huvitab kosmos ja see tundus hea raamat olevalt.
Raamat räägib kosmosest, kosmose rakketidest jne.

Ma sain huvitavat teada, et universum suureneb ja asjad universumis liiguvad üksteisest eemale.
mina arvan et see on hea raamat mida lugeda kui sind huvitab kosmos või teised planeedid.
minu arust on see siia maani olnud mu lemmik raamat ja ma soovitan seda raamatut kõigile.

Angela Rixon “Kassitõugude piibel” - Liisi

Angela Rixon elab Inglismaal. Ta on töötanud paljudes erinevates firmades. Tema sulest on ilmunud tervelt 16 raamatut. Nendest suur enamus on loomateemaline teabetekst. Nende hulgas on ka “Kassitõugude piibel”.

Selles raamatus räägitakse paljudest erinevatest kassitõugudest. Mõne tõu kohta on ainult üks või kaks lehekülge. Mõnel teisel on aga päris mitu lehekülge. Enamasti on rohkem lehekülgi nendel tõugudel, kellel on rohkem erinevaid värvikombinatsoone. Iga tõu kohta on öeldud, missugusena ta tohiks näitusel esineda ja missugune on iseloom. Lisaks on seal natuke tõu ajaloost kirjutatud.

Minu arvates oli see raamat päris huvitav. Mind pani imestama, kui palju erinevaid tõugusid oli seal seletatud. Mulle meeldis, et seal oli palju fotosid. Nendelt oli hästi näha, kuidas kass igast küljest välja näeb. Mulle tundub, et seal oli natuke liiga palju tillukesi fakte.

Selle raamatu lugemine võttis päris palju aega. Sain sealt teada uusi asju. Seda raamatut oleks mõtet lugeda juppide kaupa, sest nii on lihtsam. Kui raamatu ise läbi loetud sain, olin kindel, et võtan natuke puhkust raamatutest. Soovitan suurtele faktipüüdjatele, kes on huvitatud ka kassidest.

Rose Lagercrantz "Mu süda hõiskab ja naerab" - Mia

     Minu loetud raamatu kirjutas Rose Lagercrantz. See raamat on selle sarja teine osa. Rose on Rootsi kirjanik. Ta on 71 aastat vana. Ta kirjutas oma esimese raamatu aastal 1973.

  Ma valisin selle raamatu lugemiseks ja arvustamiseks, kuna see raamat tundus põnev ja armas. Ja sellepärast, et paljud pole seda raamatut lugenud, kuigi võiksid.

    See raamat räägib tüdrukust nimega Dora. Dora nimi on tegelikult Dorothea. Tal oli ka parim sõber, kelle nimi oli Ella-Frida. Doral on isa ja kaks merisiga, kelle nimed on Lumi ja Helves. Dora on väga õnnelik laps. Alati, kui Dora oli kurb, mõtles ta millelegi, mis teda õnnelikuks teeb. Aga ühel päeval kaks tüdrukut näpistasid teda. Dora sai kurjaks ja pritsis kahte tüdrukut ja kogemata ka õpetajat. Dora ehmus ja jooksis koju. Kui ta isa koju tuli, läksid nad jälle kooli ja vabandasid. Siis juhtus Doraga üllatus.

     Mulle väga meeldis see raamat, sest see on armas, huvitav ja enamasti õnnelik. Ma olen väga kurb, et olen saanud lugeda ainult kolme osa, kuigi neid on veel. 

        Ma soovitaksin seda raamatut rohkem tüdrukutele. Nii et loe seda kindlasti!

Jacqueline Wilson "Julgusmäng. Tracy Beaker on tagasi!" - Aron

Jaqueline Wilson sündis 1945.a 17. detsembril. Ta on välismaa kirjanik. Tema kõige kuulsamad raamatud on Tracyst. Ta on teinud Tracyst väga palju raamatuid. Ka "Julgusmäng" on Tracyst.
See raamat räägib 10-aastasest tüdrukust nimega Tracy. Tracy elas alguses prügimäel. Kuni ta leidis oma ema. Tema emal ei olnud aega, et tegeleda Tracyga, sest ta oli näitleja. Tracyl isa ei olnud, kuigi oli. Tracy leidis ka uusi sõpru. Tracy andis neile vahepeal ka julgustükke ja nimetas neid julgusmängudeks.
Mulle meeldis väga see raamat, sest seal alati toimus midagi.
Ma valisin selle raamatu, sest mu ema soovitas seda. Tuli välja ,et see on hea raamat.

Rose Lagercrantz "Minu õnnelik elu" - Mirtel

 Mina lugesin raamatut "Minu õnnelik elu".Selle raamatu kirjutas Rose Lagercrantz ja pildid tegi Eva Eriksson. Rose Lagercrantz on Rootsi kirjanik lastele ja täiskasvanutele. Tema esimene raamat ilmus 1973. aastal. Ta on 71-aastane. Ta on kirjutanud veel raamatuid, nt:"Mu süda hõiskab ja naerab" ja "Kui ma olin õnnelik".
 Ma valisin selle raamatu, sest see tundus põnev ja kuna mulle ei meeldi väga pikad raamatud, siis valisin selle.
 See raamat räägib ühest tüdrukust, kelle nimi on Dorothea, aga teda kutsutakse Doraks. Doral on ainult isa, kuna ta ema on surnud, aga Dora on ikkagi väga õnnelik. Doral on ka tema parim sõber Ella-Frida, kellega talle meeldib väga koos olla. Neile meeldivad peaaegu kõik samad asjad. Ühel päeval saab Dora teada, et tema parim sõber Ella-Frida peab ära kolima. Siis ei ole Dora enam õnnelik. Ta tunneb ennast üksikuna ja ta hakkab minema järjest kurjemaks. Dora isa ostab Dorale lohutuseks merisead, aga Dora on ikka natuke kurb.

 Mulle väga meeldis see raamat ja tahaksin, et Eestis oleks veel selle raamatu osi. Ma soovitaksin seda raamatut rohkem tüdrukutele, sest seal räägib tüdruku elust.

Derek Landy "Detektiiv Luuker Leebesurm. Nägudeta jumalad" - Kristofer

   Mina lugesin läbi huvitava raamatu nimega "Detektiiv Luuker Leebesurm. Nägudeta jumalad". Selle on kirjutanud Derek Landy.

     See oli väga huvitav raamat ja ma soovitan seda lugeda kõigil. See on üsna pikk raamat, aga ma ei mäleta, kuidas see algas. Umbes nagu mingi tavaline päev oli ja nii. Praegu ma mäletan ainult üsna lõppu, sest seal oli suur võitlus ja paljud surid. Noh, nad olid mingis talus, kus oli mingi värav, mis viis nägudeta jumalate maailma (surematud pahad jumalad) ja mingid pahad tüübid tahtsid seda avada, et nägudeta jumalad selle läbi saaks tagasi tulla ja neid orjastada või midagi, aga nemad ei tahtnud seda, noh, detektiiv ja ta sõbrad ja tiimikaaslased. Põhimõtteliselt nad tahtsid värava avada, et nende kehad üle võetaks või vähemalt nende boss tahtis, aga teised seda ei teadnud.

Derek Landy on muidu laste kirjanik kes kirjutas selle raamatu sarja. Ta sündis iirimaal 1974 ja ta on neljakümne viie aastane.

Ma lugesin seda raamatut, sest mulle väga meeldisid eelmised 2 osa. See raamat oli väga põnev, sest ma alati tahtsin teada mis järgmisena juhtub ja kogu aeg juhtus midagi.

Astrid Lindgren "Bullerby lapsed" - Eliis

     Astrid Anna Emili Lindgren oli Rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis. 2002. aastal loodi Rootsi parlamendi toetusel Astrid Lindgreni mälestusauhind. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, mis küünib 5 miljoni Rootsi kroonini. Astrid Lindgren sündis 14. novembril 1907. ning suri 28. jaanuaril 2002. aastal. Astrid Lindgrenil oli ka kaks last, nende nimed olid Lars Lindgren ja Karin Lindgren. 

    Ma valisin "Bullerby lapsed" lugemiseks, kuna kui ma küsisin oma vanematelt, mida ma lugeda võiksin, siis mõlemad ütlesid mulle kui ühest suust, et ma võiksin lugeda "Bullerby lapsi". Seda ma siis tegingi. Just selle raamatu valisin ma arvustuse tegemiseks, kuna minu arust on see raamat väga äge ning kõik võiksid teada Annast, Brittast, Liisast, Lassest, Bossest ja Ollest. 

     Anna, Britta, Liisa, Lasse, Bosse ja Olle olid kõik väga tegusad lapsed, kes elasid paarkümmend aastat tagasi Bullerbys. Bullerbys on kolm väikest talu: Lõunatalu, Vahetalu ja Põhjatalu. Kõikides taludes on kokku kuus last, kes saavad iga argipäev kokku ning jalutavad kooli. Ka teistel päevadel kohtuvad nad tihti ning otsivad põnevaid seiklusi. Minu lemmiklugu oli see, kus tüdrukud pidid Olle õde hoidma, kuid neil ei tulnud see üldse kohe välja ning kogu see lapsehoidja mängimine lõppes sellega, et Olle õde Kerstin leidis üles värvipoti, mille sees oli must värv ning terve maa ja ilm olid lõpuks värvi täis.

   Mina arvan, et see on väga tore raamat, mis sobib lugemiseks isegi siis, kui oled sama vana kui su vanaema. See sobib lugemiseks nii poistele kui tüdrukutele, kellele vähegi meeldib lugeda. Ning isegi nendele, kellele ei meeldi. 

     Minge kohe raamatupoodi või raamatukokku ning ostke või laenutage endalegi see raamat.

Caleb Krisp "Tooge mulle Ivy Pocketi pea" - Kristin

    Caleb Krisp (kodanikunimi Stephen M. Giles) tegeleb raamatute kirjutamisega (põhiliselt 8-12 aasta vanustele tüdrukutele). Ta elab Austraalias, Sydney linnas. Tema teoste hulka kuuluvad "Ainult mitte Ivy Pocket", "Peatage Ivy Pocket", "Tooge mulle Ivy Pocketi pea" ja "Poiss teisel pool lukuauku", mis on esimene tema poolt avaldatud täiskasvanutele mõeldud raamat.

    Ma hakkasin "Tooge mulle Ivy Pocketi pea" raamatut koheselt lugema, kui olin lugenud läbi "Ivy Pocketi" sarja teise osa, sest teine osa jättis väga palju küsimusi õhku ja ma tahtsin väga teada, mis edasi juhtub. Ma valisin selle raamatu arvustamiseks, kuna arvan, et see võiks paljudele meie klassi tüdrukutele meeldida. Selles on palju lehekülgi (404 lehekülge) ja ma sain selle raamatu väga kiiresti läbi loetud. Kui sa pole veel eelmist kahte "Ivy Pocketi" raamatut läbi lugenud, ei soovita ma sul hakata kolmandat osa lugema.

    Ivy Pocket on jälle jooksus. Ta suutis järjekordselt ära lipata preili Alwaysi ja tema käsilaste Tik-Takistite eest. Ja päris hästi, kui tema käest küsida. Selles raamatus peab ta päästma oma sõbra Rebecca Prospast, põgenema valge ülikonnaga mehe eest, kes millegi pärast teda taga ajab (küllap on mõni preili Alwaysi käsilane), päästma Anastasia Radcliffi ja viima ta kokku koos tema kadunud lapsega. Päris palju asju, mida teha rääkimata sellest, et ta peab jälgima, et Butterfieldid teda uuesti hullumajja ei paneks. Tal on kogu plaan tehtud, kuidas midagi teha ja millal, aga kas see kõik õnnestub?

    Mulle väga meeldis see raamat, sest see oli väga põnev, natuke hirmus ja kaasahaarav raamat. Soovitan seda raamatut pigem tüdrukutele, sest selles raamatus räägitakse väga vähe poistest. Kuigi väga paljudele ei meeldi, kuidas Ivy käitub, siis minu meelest tegi ta olemus kogu raamatu palju maitsekamaks ja mitmekülgsemaks.

    Ivy Pocket on jälle jooksus. On vaja päästa palju inimesi, leida kes on too salapärase naise laps ja vaadata, et vaenlased teda ennast kätte ei saaks. Kas see kõik õnnestub tal?

Eno Raud "Kalevipoeg" - õpilase nimi

    Eno Raud on kirjutanud palju huvitavaid lasteraamatuid. Ta on sündinud aastal 1928. Kirjandusse tuli ta 1930. aastate lõpul ajakirjas "Laste rõõm". Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Ma valisin selle raamatu seepärast, et mu kõik sõbrad rääkisid sellest ja soovitasid seda ka mulle. 

   Põhitegelased selles raamatus on Kalev ja Kalevipoeg. Kindlasti on tegelasi rohkem, aga need on kõige tähtsamad. Kirjuta raamatus toimuvatest sündmustest!


Minu arvates oli see raamat väsituv, sest seal oli liiga palju luulet ja liiga vähe teksti. Kui luulest päris tekst teha, siis saaks sellest imeline raamat. 

     Seda esitlust oli kohutavalt riske teha, sest mu täppidega tähed ei töödanud. Kui keegi aitaks parandada, oleksin ma väga tänulik (Tore! Võtan tänu vastu! - salapärane abiline).

Armas, (nimetu) õpilane!

Palun vaata, kas sinu kirjutatud arvustuses on vastatud kõigile neile küsimustele!

1. Kes on raamatu autorid? Mida neist tead?
2. Miks valisid lugemiseks sellise raamatu? 
3. Millest raamat räägib? Kes on tegelased?
4. Mida huvitavat said raamatust teada? 
5. Milline on sinu arvamus raamatust? Põhjenda.
6. Võta kirjutatu paari sõnaga kokku. Kirjuta nt, kellel soovitaksid raamatut lugeda?
7. Lisa pilt illustreerimaks sinu raamatuvalikut.

Tervitades

õpetaja

Jo Nesbø ,,Doktor Proktor ja maailma lõpp. Võib-olla" - Loore

    Jo Nesbø on Norra kirjanik ja muusik. Tuntuse saavutas ta kriminaalromaanidega. Aastal 2007 avaldas Nesbø oma esimese lasteraamatu "Doktor Proktori puuksupulber". Nüüdseks on  juba 5 raamatut doktor Proktori, Lise ja Bulle seiklustest.

    Tervest maailmast hakkab sokke kaduma. Ühel päeval, kui õpetaja Gregor Galvanius lumme kukub, näeb Bulle kedagi või midagi väga imelikku. Sellest jäid maha märja soki jäljed. Bulle ja Lise uurisid LKOSTESt ("Loomad, kelle olemasolust sa teada ei soovi") ja said teada, et see, keda Bulle nägi, oli kuukameeleon. Kuukameeleon maskeeris end laulvaks kiropraktikuks ja hüpnotiseeris inimesi, kes vaatasid saadet "Laululahing". Norra Kuningriigist sai Ühendriik ja kuningas saadeti Lõuna-Trøndelagi. Kuukameeleonid tegid hiiglasliku vahvlimasina ja valmistasid inimesi endale söögiks. Sel päeval, kui norralased hakkasid Taanit vallutama hüpnotiseeris kuningas inimesed Hallvard Tenoreseni vastu (kuukameelion, laulev kiropraatik). Inimesed tapsid kõik kuukameeleonid. Tenoreseni ehk pea kuukameeleoni sõi ära 18 m pikkune anakonda, kes elab Norra kanalisatsioonis.

   See raamat oli väga põnev, sest ma lugesin selle 1 päevaga läbi ja mitte ükski kord ma ei tahtnud panna seda raamatut käest ega midagi muud teha. 

   Ma soovitan soojalt seda raamatut nii poistele kui ka tüdrukutele. Laenuta see raamat raamatukogust või osta raamatupoest!

  

Mark Twain "Tom Sawyer" - Ken

   Selle raamatu autor on Mark Twain. Ta on sündinud 30. novembril 1835.a. Sõnad "mark twain" tähendavad 3,6 meetri sügavust vett. Ta oli Ameerika kirjanik ja humorist.

     Ma valisin selle raamatu sellepärast, et mu ema soovitas seda. Ta ütles, et see on väga tähtis raamat ja ma pean selle läbi lugema. Ma teen arvustuse selle kohta, sest see oli mu viimati loetud raamat.

     Selle raamatu põhitegelane oli muidugi Tom Sawyer. Tal oli väga tüütu noorem vend Sid, kelle tõttu sattus Tom alati pahandustesse. Kõige naljakam oli, kui Tom meelitas Beni töötama. Ben arvas, et värvimine on lõbus. Ta andis terve õuna selle eest, et töötada. Tom tegi alati pahandusi ja tegi ka tädi narriks.

Minu arvates oli see raamat natuke igav, sest seal oli liiga palju kirjeldatud väikeste detailide kohta. Mulle meeldis kõige rohkem see koht, kus Ben tegi Tomi eest tööd, sest see oli väga naljakas. Minu arvates oli raamatu lõpp kõige parem, sest see oli kõige põnevam.

       Üldiselt võib igaüks seda raamatut lugeda, sest mõnele see võib igav olla, aga teisele meeldib. Valige ise selle arvustuse põhjal, kas teile meeldib või eriti mitte. Igatahes laenutage see raamatukogust!

Tom Nicoll ''Lohe minu einekarbis!'' - Helina

      Tom Nicoll on kirjanik, kes kasvas üles Dundis. Tal on tütar, kes sündis 2011. aastal. Ta kirjutab ainult lasteraamatuid, aga on olnud ka filmirezissöör täiskasvanute filmidele.

  Valisin selle raamatu lugemiseks, sest otsisin raamatukogus lugemist ja leidsin selle. Kaas nägi naljakas ja huvitav välja, nii valisingi selle ja lugesin läbi. Pärast leidsin ka teise osa ja praegu loen seda.

   Peategelasi on seal 2. Minilohe Pan ja poiss nimega Eric. Eric tellib koju Hiina toitu. Kaasa tuleb oaidude karp, Eric avab selle ja leiab seest väikese 15 cm mängulohe. Või kas see ikka on mängulohe? Ei ole! See pisike minilohe sööb su musta pesu, sülgab tuld ja üritab lennata, sellega parajat kaost tekitades. Toby on ülekaalulisem poiss, kellele meeldib väga süüa ja ta on rikas. Toby vanemad ostavad talle kõike, mida iganes ta käsib. Toby arvab, et minilohe Pan on uus moekas mänguasi ja üritab teda Ericult ära osta, sest Ericul on ta oma toas. Eric loomulikult keeldub ja Toby teeb midagi halba.

      Mina arvan, et see raamat oli küllaltki naljakas ja kaasahaarav. Seal lahendatakse paari mõistatust, mis olid päris põnevad. Arvan veel, et see raamat oli ka väga rõõmus raamat.

      Üleüldse oli see huvitav raamat. See oli samal ajal nii naljakas, hirmus, põnev kui ka kurb. Enamasti oli ikkagi naljakas.

J. K. Rowling "Harry Potter ja tulepeeker" - Roosi

Harry Potter ja tulepeeker

    J. K. Rowling on kuulus inglise kirjanik, kes on kirjutanud seitse Harry Potteri sarja raamatut, mis on tehtud ka kaheksaks filmiks (seitsmendast osast on tehtud kaks filmi). Pseudonüümi Robert Galbraith all on ta kirjutanud ka muud laadi romaane, sealhulgas kriminaalromaane. Teda loetakse üheks rikkamaks kirjanikuks.

   Ma valisin selle raamatu ("Harry Potter ja tulepeeker") lugemiseks, sest ma olin kolm osa juba läbi lugenud ja tahtsin teada, mis edasi saab. Ma valisin selle raamatu arvustamiseks, sest see on minu kõige uuem raamat, mille ma läbi olen lugenud ja see oli minu jaoks väga põnev.

   Selle raamatu tegelased on: Harry, Ron, Hermione, Hagrid, professor Dumbledore, professor Snape, Fred, George ja palju teisi. See raamat rääkis kolmevõluri turniirist, mis toimus kolme võlukunsti kooli vahel. Igast koolist läks osalema üks eestvõitleja, kelle nimi tuleb välja tulepeekrist. Kummalisel kombel satub peekrisse ka Harry nimi, kuigi vanusepiirang ei lubaks teda osalema.

     Minu meelest oli see raamat väga põnev, sest...

1) ...seal oli palju naljakaid kohti,

2) ...seal oli palju fantaasiat,

3) ...seal oli palju mõistatusi ja asju, mis said alles lõpus lahenduse.
      Nüüd asun ma Harry Potteri viienda osa juurde ("Harry Potter ja fööniksi ordu") ja ma loodan, et see on kas sama põnev või veel põnevam!   

     

Liz Pichon "Tom Gates. Ekstra erilised maiused (või mitte)" - Mariel

    Liz Pichon elab Suurbritannias. Liz Pichon on võitnud oma raamatute eest Roald Dahli huumoripreemia ja RedHouse´i lasteraamatuauhinna. Liz Pichon on õppinud graafilist disaini ning enne lastele kirjutama hakkamist töötas ta heliplaadifirmas disainerina.

      Ma valisin selle raamatu lugemiseks, sest paljud loevad seda väga palju ja ma tahtsin ka vahepeal seda raamatut lugeda. Alguses ma tahtsin kirjutada "Pruune" kohta, aga ma ei leidnud autori kohta eestikeelset infot, niisiis valisin ma Tom Gates´i.

    Tom Gates on poiss, kes tahab saada tubli õppuri märki. Et märki saada, kannatab ta Marcus Meldrew´i mõnitamist, koduseid töid ja muud sellist pahna. Tomil on ema, isa, õde Delia, tädi, onu, nõod,  palju sõpru ning vanaema ja vanaisa, keda nad kutsuvad fossiilideks.

   Minu arust võiks seal raamatus olla rohkem teksti ja natuke rohkem lehekülgi. Ma arvan, et mingis raamatus võiks tulla välja, et Tom ja Marcus on vennad.

   Mulle need raamatud meeldivad ja ma arvan, et ma loen neid tulevikus uuesti.

J. K. Rowling "Harry Potter ja Fööniksi Ordu" - MikkM

    J. K. Rowling (sündinud 31. juulil 1965 Inglismaal) on inglise kirjanik. J. K. Rowling on populaarse raamatusarja Harry Potter looja. Teda loetakse üheks rikkamaks kirjanikuks.

    Ma valisin selle raamatu lugemiseks, sest mulle väga meeldisid "Harry Potteri" sarja eelmised raamatud. Ma olen ka kõik "Harry Potteri" sarja filmid ära vaadanud. 

    Harry elas suviti Dursley'de juures - Little Whingingis, Privet Drive maja number 4. Dursley'de perre kuulusid onu Vernon, tädi Petunia ja nende poeg Dudley. Nad vihkasid Harryt kogu südamest. Ühel õhtul kohtusid Harry ja Dudley pargis, kus Harryt ründasid dementorid. Ta kutsus võlukepiga välja patronuse, mis nad minema ajas. Siis läksid nad tagasi majja ning Harryle tuli kiri Võlukunsti ministeeriumist. Kirjas kirjutas, et Harryt oodatakse augustis ärakuulamisele, ta on hetkel koolist välja visatud ja varsti tullakse ning hävitatakse tema võlukepp. Kõike sellepärast, et alaealised ei tohi kasutada võlukunsti väljaspool Sigatüüka kooli.

    Mulle väga meeldis see raamat. Seal oli natukene hirmsaid kohti, ning natukene ka naljakaid kohti. Ma soovitan seda kõigil lugeda.

Ilmar Tomusk "Algaja ajaränduri seiklused" - Mari-Ann

Ilmar Tomusk on tuntud Eesti lastekirjanik. Ta on kirjutanud palju raamatuid lastele. Ta sündis aastal 1964. Ta õppis Tallinna 32. keskkoolis. Aastal 1989 lõpetas ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti keele ja kirjanduse õpetajana. 

       Raamat ''Algaja ajaränduri seiklused'' on väga vahva raamat. Loo peategelased on Anette ja Mariliis. Ühel päeval, kui nad koos koolist koju läksid, nägid nad, kuidas üks väike poiss hakkas uppuma. Anette proovis teda päästa, aga kuna oli talv, oli vesi liiga külm. Äkki nägid nad, kuidas üks mees läks õhukesele jääle ja lihtsat kõndis poisini, et teda päästa.  

      Ma valisin selle raamatu sellepärast, et ma võitsin selle räpiga ja ma tahtsin seda lugeda. Mu sõbrad olid seda ka mulle soovitanud. Ma lugesin selle läbi ja see oligi nii vahva, kui teised olid rääkinud. Ma otsustasin arvustada just seda raamatut, sest see raamat oli väga huvitav ja ma tahtsin seda teistega jagada. 

        Ma arvan, et see on väga hea raamat. Mulle meeldis see, kui Mariliis ja Anette said teada, mis tegelikult juhtus. Mulle ei meeldinud, kui Mariliis ja Anette teiste kohta halvasti ütlesid. 

      Kokkuvõttes oli see väga hea raamat. Ma soovitan seda kõigil lugeda. Mine kohe raamatukokku ja laenuta ''Algaja ajaränduri seiklused''! 

Hanno Ojalo "Eesti tankid. Tankid Eestis 1919-2019" - Stinger

    Hanno Ojalo (sündinud 1. juulil 1961) on eesti sõjaajaloo kirjanik. Ta oli aastatel 2004–2013 Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi esimees. Ta on kirjutanud üksi ja koos kaasautoritega kümmekond sõjaajaloolist raamatut. 

   See raamat räägib Eestis olnud tankide ajaloost. Tõde on see, et Eestil pole olnud kunagi enda tehtud tanke. Okupatsiooni aastatel oli Eestil 43 soomusmasinat. Nimekiri on järgmine: 16 tanki, 6 tanketti ja 21 soomusautot. Eesti tankirügement sai 12 kergetanki, 4 rasketanki ja 6 tanketti. Aga selgus, et see oli mõttetu ost,  sest need tankid olid lootusetult vananenud ja need ei pidanud eriti mitte millelegi vastu oma nõrga soomuse ja aeglase kiirusega. Kõige mõttetumad olid neli rasketanki Suurbritannia Mark v-d, mille soomus oli ainult 6-12 millimeetrit, aga kõige õhema soomusega väikesel TKS-l, mis oli Poola tankett,  oli ainult 3-10 millimeetrine soomus. Eestis on olnud kunagi mõned tuntumad Saksa tankiässad, näiteks Otto Carius ja veel rohkem. Eestile tuli appi põhimõtteliselt Saksamaa, aga tegelikult osutas Saksa võim vastupanu nii Eestile kui ka Venemaale. Viimane kord püüdis Eesti osta Venemaalt tanke, aga ostu ei toimunud, sest see rahasumma käis Eestile kangesti üle jõu. Aga aastaid möödudes hakkasid teised suurriigid meid aina rohkem varustama tehnika ja kõige muuga. Lõpuks 90. aastail lahkusid viimased Vene väed Eestist. 

   Ma valisin selle raamatu, sest sõjatehnika, eriti tankid, tekitavad minus suurt huvi. Mul vedas, et sain selle raamatu sünnipäevaks. 

   Selle arvustusega ei läinud mul väga kaua aega ja vaadates mu varasemaid arvustusi, siis võib öelda, et see on minu parim arvustus, mis ma  praegu teinud olen.

    See raamat meeldis mulle väga ja edaspidigi sooviksin niisuguseid raamatuid lugeda. Soovitan seda nendele, kes on sõjahuvilised.

SOOVITAN SOOJALT.  OSTKE VÕI LAENUTAGE!