Jack London (tegelikult John Griffith Chaney; 12. jaanuar 1876 – 22. november 1916) oli ameerika kirjanik ja ajakirjanik. Aastal 1894 avaldas ta oma esimese lühiloo „Typhoon off the Coast of Japan“. Tema kõige kuulsam lühilugu on „Call of the Wild“ mis tuli välja aastal 1903.
Selle raamatu peategelane on Valgekihv kes on hunt kelle veres jookseb ka koeraveri. Selles raamatus vihkasin ma kõige rohkem Ilusat Smithi kes oli Valgekihva teine peremees. Ta viis Valgekihva pidevalt loomade kaklusvõistlustesse, et raha saada. Minu lemmiktegelane oli Scott kes oli Valgekihva viimane ja kõige parem peremees, sest ta õpetas Valgekihvale looma ja inimese vahelist armastust.
Valgekihv sündis ühel väga külmal talvel, kaugetel põhjaaladel. Ta oli hunt, kelle soontes voolas natuke ka koeraverd. Valgekihva isa oli hunt nimega Ükssilm. Tal oli ka ema kes oli pool hunt, pool koer ja ta nimi oli Kitši. Kitši pesakonnas oli peale Valgekihva veel neli väikest kutsikat, kuid Valgekihv oli neist kõige arukam, aktiivsem, tugevam ja uudishimulikum. Kui tuli põuaaeg ja Ükssilm oli saanud surma kakluses ilvesega ja teised kutsikad olid nälga surnud uitasid Kitši ja Valgekihv metsas ringi kuni leidsid Kitši vana peremehe ja jäid tema juurde elama kus nad said korralikult süüa ja peavarju. Hiljem kui Valgekihv oli täiskasvanu ostis Ilus Smith Valgekihva ära. Ilus Smith viis Valgekihva erinevatele koera kaklus võistlustele kus Valgekihv alati võitis. Ükskord kui Valgekihv võitles buldogiga sai ta väga viga ja kaks meest: Scott ja Matt otsustasid teda loomaarsti juurde viia. Scottil ja Valgekihval kasvas sõprus. Scott õpetas Valgekihvale headust ja armastust. Ükskord pidi Scott ära minema ja ta jättis Valgekihva koos Mattiga koju. Kuna Valgekihv igatses väga Scotti kutsus Matt Scotti tagasi. Scott otsustas Valgekihva enda koju elama tuua. Scotti kodus elas veel kaks koera: üks oli naissoost ja üks meessoost. Vahepeal oli vanglast oli põgenenud üks vang kelle oli sinna pannud Scotti isa. Ükskord kui Valgekihv rahulikult allkorrusel magas kuulis ta samma. Ta järgnes mehele hiirvaikselt. Mees hakkas püssiga üleskorrusele kõndima kus Valgekihva peremees magas ja Valgekihv sai aru, et mees ei tahtnud head tema peremehele. Ta hüppas talle selga ja hakkas teda vigastama. Vang sai surma ja Valgekihv sai raskelt vigastada. Kui Scott alla tuli viidi Valgekihv kiiresti haiglasse. Valgekihv sai terveks ja ta sai endale pesakonna kutsikaid koos naissoost koeraga kes Scottil oli.
Ma soovitan seda raamatut kõigile: nii vanadele kui ka noortele. Selles raamatus oli palju looduse kirjeldamist ehk see raamat sobiks looma ja loodus sõpradele. Mulle isiklikult looduse kirjeldamine ei meeldi, aga selles raamatus meenutas mulle looduse kirjeldamine kevadet mis mu tuju väga heaks tegi.
Kristin
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar