Näidis

Eno Raud "Roostevaba Mõõk"

Tere, 4.c klass!

Siia hakkame postitama arvustusi loetud raamatute kohta.



NÄIDIS:

Eno Raud "Roostevaba Mõõk"

Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid. Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu. Kirjutamist alustas ta realistlike lapsepõlvelugudega  nagu „Roostevaba Mõõk” ja  „Sõjakirves on välja kaevatud”. Tema tuntumad teosed on siiski "Sipsik" ja "Naksitrallid". 

"Roostevaba Mõõk" on Eno Raua enda mälestuste põhjal kirjutatud jutustus, mis viib lugeja Teise maailmasõja eelse Tallinna äärelinna poiste mängudemaale. Teose põhiprobleem saab alguse uue poisi Jaani saabumisega Männilinna, kuna Jaan kogub enda ümber kamba Sõjaliste Mängude Komitee ehk SMK. Kamp tekitab vastasseisu juba eksisteeriva indiaani mänge harrastava poistekambaga, mille eesotsas on lastekodulaps Rolts, hüüdnimega Must Surm. Põnevust lisab veelgi kena klassiõde, kes mõlemale kambapealikule meeldima hakkab.

Autor kirjutab sellistel teemadel nagu ustavus, andestamine ja reetmine. Lugejana sain naerda, vihastada ja pisaradki silma. Ühest küljest mõjub Rolts väga hirmutava ja kurjana, teisalt on mul temast kahju, kuna tal pole vanemaid. Raamatu peategelane Jaan meeldib mulle oma headuse ja õiglustunde poolest. Ta pole kõige julgem, kuid keerulistes olukordades teeb ta õigeid otsuseid. Kuna raamat on kirjutatud juba 1950. aastate lõpus, siis tekkis mul seda lugedes mitmeid küsimusi, näiteks, mida tähendavad sõnad "komitee" või "seltsimees". Kohati oli mul keeruline mõista aega, mis oli siis, kui mind veel polnud.

Olen ka ise kunagi sõpradega kambas olnud, millel olid salareeglid ja salakohad. Selliseid vaenlaseid ega naljakat üliametlikku Nõukogude aja kõnepruuki meil küll polnud, aga leidsin lugedes nii mõndagi ühist oma mängudega. Soovitan seda raamatut lugeda neil, kellele meeldivad näiteks Kalle Blomkvisti lood või Mika Keräneni raamatud ja põnevus, seiklused, jutud päris elust ja ajalugu.

Pilk