Astrid Lindgren "Röövlitütar Ronja"- Mia

„Röövlitütar Ronja“

  

Astrid Lindgren

  Astrid Lindgren oli kuulus Rootsi kirjanik. Aastal 1981 kirjutas Astrid Lindgren raamatu „Röövlitütar Ronja“ ning Eesti keelde tõlkiti see aastal 1978. Tema päris nimi oli Astrid Anna Emilia Lindgren.

  Selle raamatu tegelased on Ronja, tema isa Mattis ja tema ema Loviis ja nende röövlid Kolu-Per, Väikejõmm ja paljud teised. Nende vihavaenlased olid Borka, Birk Borkapoeg, Birki ema Undiis ja nende röövlid.

  Ronja sündis ühel pimedal ja tormisel ööl. Sellel samal ööl lõi välk Mattise lossi pooleks. Mattise lossi elanikud kolisid ühele poolele ja elasid seal kuni ühel päeval otsustasid Borka ja tema röövlid minna elama Mattise lossi mahajäätud poolele.

  Kui ronja oli juba suurem ja võis üksi metsas käia siis kohtus ta seal Birk Borkapojaga. Alguses nad üksteisele ei meeldinud aga kui Birk Ronja elu päästis siis ei tundunudski Birk enam nii nõme. Birk ja Ronja said sõpradeks ning kolisid metsa karukoopase.
  Ma soovitaksin seda nii tüdrukutele kui ka poistele ja ka neile kellele meeldib loodus, sest sellest oli seal palju juttu. Veel soovitaksin seda raamatut umbes 10-13 aastastele, sest Ronja oli ka selles vanuses.

  Mulle see raamat meeldis seal olid ilusad pildid ja vahvad tegelased. Edaspidi tahaks kindlasti mõnda Astrid Lindgreni raamatut lugeda. Järgmiseks loen ma „Kalevipoega“.

Mia

Teraspoiss Jüri Parijõgi Kaur

                         Teraspoiss      

                                                                          Autor Jüri Parijõgi

5lõik kokkuvõte

 2 september 1892 - 9 juuli 1941.

  Ta õppis Kunda vallakoolis, Rakvere linnakoolis ja Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Ta töötas õpetajana ja käis I maailmasõjas ja vabadussõjas. Ta hukkus NKVD massimõrva ohvrina Tartu vanglas.

  Teraspoisi peategelane on Jaan (teraspoiss).Väino oli Jaani voodinaaber lastekodus, Jaan ja tema olid head sõbrad. Krõhva oli õel ja arvas et ta on kõige kõvem mees lastekodus.

  Jaan jääb orvuks ja viitakse lastekoju. Hiljem viiakse ta ulakate poiste kooli. Hiljem otsustab ta ise hakkama  saada oma eluga.
 Ma soovitan seda raamatut kõigile koolipoistele. Ma soovitan lugeda ka "Hulkur Rasmust", "Röövlitütar Ronjat" ja "Kadrit". Ma hakkan järgmisena lugema seiklusromaani loomadest.
  Mulle ei meeldind see raamat väga sest see oli sarnane "Hulkur Rasmusele".Raamatu arvustsust tundus ,kuidagi kergem teha ,kui varem. Järgmine kord ma loen midagi huvitavamat. 

Jack London "White Fang" - Kristin

     Jack London (tegelikult John Griffith Chaney; 12. jaanuar 1876 – 22. november 1916) oli ameerika kirjanik ja ajakirjanik. Aastal 1894 avaldas ta oma esimese lühiloo „Typhoon off the Coast of Japan“. Tema kõige kuulsam lühilugu on „Call of the Wild“ mis tuli välja aastal 1903.

     Selle raamatu peategelane on Valgekihv kes on hunt kelle veres jookseb ka koeraveri. Selles raamatus vihkasin ma kõige rohkem Ilusat Smithi kes oli Valgekihva teine peremees. Ta viis Valgekihva pidevalt loomade kaklusvõistlustesse, et raha saada. Minu lemmiktegelane oli Scott kes oli Valgekihva viimane ja kõige parem peremees, sest ta õpetas Valgekihvale looma ja inimese vahelist armastust.

     Valgekihv sündis ühel väga külmal talvel, kaugetel põhjaaladel. Ta oli hunt, kelle soontes voolas natuke ka koeraverd. Valgekihva isa oli hunt nimega Ükssilm. Tal oli ka ema kes oli pool hunt, pool koer ja ta nimi oli Kitši. Kitši pesakonnas oli peale Valgekihva veel neli väikest kutsikat, kuid Valgekihv oli neist kõige arukam, aktiivsem, tugevam ja uudishimulikum. Kui tuli põuaaeg ja Ükssilm oli saanud surma kakluses ilvesega ja teised kutsikad olid nälga surnud uitasid Kitši ja Valgekihv metsas ringi kuni leidsid Kitši vana peremehe ja jäid tema juurde elama kus nad said korralikult süüa ja peavarju. Hiljem kui Valgekihv oli täiskasvanu ostis Ilus Smith Valgekihva ära. Ilus Smith viis Valgekihva erinevatele koera kaklus võistlustele kus Valgekihv alati võitis. Ükskord kui Valgekihv võitles buldogiga sai ta väga viga ja kaks meest: Scott ja Matt otsustasid teda loomaarsti juurde viia. Scottil ja Valgekihval kasvas sõprus. Scott õpetas Valgekihvale headust ja armastust. Ükskord pidi Scott ära minema ja ta jättis Valgekihva koos Mattiga koju. Kuna Valgekihv igatses väga Scotti kutsus Matt Scotti tagasi. Scott otsustas Valgekihva enda koju elama tuua. Scotti kodus elas veel kaks koera: üks oli naissoost ja üks meessoost. Vahepeal oli vanglast oli põgenenud üks vang kelle oli sinna pannud Scotti isa. Ükskord kui Valgekihv rahulikult allkorrusel magas kuulis ta samma. Ta järgnes mehele hiirvaikselt. Mees hakkas püssiga üleskorrusele kõndima kus Valgekihva peremees magas ja Valgekihv sai aru, et mees ei tahtnud head tema peremehele. Ta hüppas talle selga ja hakkas teda vigastama. Vang sai surma ja Valgekihv sai raskelt vigastada. Kui Scott alla tuli viidi Valgekihv kiiresti haiglasse. Valgekihv sai terveks ja ta sai endale pesakonna kutsikaid koos naissoost koeraga kes Scottil oli.

     Ma soovitan seda raamatut kõigile: nii vanadele kui ka noortele. Selles raamatus oli palju looduse kirjeldamist ehk see raamat sobiks looma ja loodus sõpradele. Mulle isiklikult looduse kirjeldamine ei meeldi, aga selles raamatus meenutas mulle looduse kirjeldamine kevadet mis mu tuju väga heaks tegi.

Kristin

Idarinde Relvad 2 Mati õun (Stinger)

Mati Õun on Eesti sõjaajaloolane ja sporditegelane.Ta lõpetas 1961.aastal Tallinna Ehitus-ja Mehaanikatehnikumi ja 1984 aastal kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna ajaloo erialal.Ta hakkas tõstmist harrastama 1959.aastal tehnikumis Jaan Toome juhendamisel.

Tegelased on sakslased,punaarmeelased ja muud euroopa riikide sõdurid ja masinad.Tegevus toimub Euroopa alal aastatel 1939-1945.Alates Poola ründamisega kuni lõpetades Hiroshima ja Nagasaki pommitamisega.Kõige halvem oli see ,et  2 maailmasõjaga ei lõppenud veel suured sõjad sest paar aastat hiljem ehitati Berliini müür.Saksamaa jagunes kahes ja siis algas Külm sõda.

See raamat räägib idarinde masinatest alates tankidest kuni lennukiteni.Mina otsustasin siin rääkida mõndadest masinatest mille vastu mu huvi suurem.Ma alustan kuulsast Saksa ründepommitaja Junkers Ju 87-st.See lennuk oli tuntud oma hirmsa kriiskava hääle järgi.Junker Ju 87-mel olid propellerid mis taevast alla ‘sukeldumisel’ hakkasid tegema kriiskavat häält.See hääl hirmutas kõiki sõdureid, tankiste ja paljusid teisi.Kui said kogemuse sellest häälest siis jäid seda mäletama.

Teine masin millest tahan rääkida on Tiger-1 Saksa rasketank.See oli 2 maailmasõja üks võimsamaid Saksa masinaid.Selle kahur läbistas iga liitlaste tanki soomuse.Selle Tanki vastu aitasid ainult lennukipommid kahurituli ja mõned liitlaste tankid mille kahur oli piisasvalt hea et läbistada Tiger-1 kas külje,taga või esisoomust.

Selle sõja ajal kasutati ka väga võimsaid masinaid.Ühed  neist  olid Soomus rongid juba need olid ühed võimsad masinad.Mina valisin ühe ajaloos tuntud Punaarmee soomus rongi mis oli üks selle aja võimsamaid.Rongi nimi oli MBV nr 2.

Ma tahan veel rääkida Nõukogude liidu soomusautost BA-10.Soomus autod olid vajalikud näiteks hoonete valvamisel või sõdurite transportimine.Soomus autod olid asendamatud kuna alati polnud tanke abiks loota ja siis olid veel soomusautod.

Ühesõnaga need  masinad on muutnud VÄGA PALJU ajalugu sest ilma nendeta oleks sõja kulg olnud hoopis teistsugune.Ühesõnaga ma olen õnnelik ,et need masinad on olemas kuna ilma nendeta ja nende vaprate juhtide ja laskuritega poleks Eestit ega mind.Olen õnnelik ,et need asjad on olemas tänu neile olen just praegu just siin.

Mina soovitan seda raamatut ajaloo huvilistele.

Jõulusalmik-Peep Ilmet- Loore

Jõulusalmik-Peep Ilmet

Peep Ilmet (kodanikunimega Peep Gorinov; sündinud 30. oktoobril 1948) on eesti kirjanik ja tõlkija.Ilmet elab ja töötab Tallinnas ning Läänemaal Hanila vallas. Ilmet on tõlkinud vene keelest ja reaaluse tõlke järgi värsistanud luuletusi ja luulekatkeid inglise, prantsuse, saksa, ungari, tadžiki jt keeltest enam kui 50 tõlkeproosaraamatu jaoks.

Mina valisin oma raamatu luuletuste raamatuks. Minu raamatus oli tegelasteks peamiselt päkapikud,väikesed lapsed, jõuluvana ja kuusepuud. Kõige rohkem meeldisid mulle luuletused kuusepuudest.

Selles raamatus on juttu talve tulekust, kuidas jõule peetakse, jõulu rõõmust ja muudest.. Minu lemmik luuletuses oli kirjas kuidas isa tõi koju kunstkuuse päris kuuse asemel. Sellel puul ei olnud ühetegi elus olemis märki. Ta ei kasvand, tal ei olnud jõululõhna ja ta okkad ei kukkunud maha. Tal oli ainud üks hea omadus: tänu talle jääb metsa 1päris-puu alles.

Mina soovitaksin seda raamatut jõulude ajal lugeda, sest siis saab mõnda luuletust jõuluvanale ka lugeda. Mina oleksin kirjaniku asemel pannud ühele lehele rohkem luuletusi, sest vahel oli 2 rida luuletust ühel lehel. Minu arust sobib see raamat poistele ja tüdruktele ja igas vanuses.

See raamat oli tore, sest selle sai ruttu läbi ja tekst oli arusaadav. Ma loeksin veel sarnaseid luuleraamatuid, sest see raamat oli põnev. Järgmine kord võtan aastaajaga kaasakäiva luuleraamatu.

                                                                                  Koostaja Peep Ilmet

Enderi Mäng

Orson Scott Card (sündinud 24. augustil 1951) on Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik.

Eesti keeles on ilmunud romaanid "Enderi mäng" (tlk. Juhan Habicht, Varrak, 2000) ja "Surnute eest kõneleja" (tlk. Sash Uusjärv, Draakon & Kuu, 2015) ning jutud "Kuninglik liha" ja "Silm silma vastu" (ilmunud kogumikus "Pilet utoopiasse", Skarabeus, 2007). Enderi mängus on tehtud ka film.

Tegelasted on: Ender, kes on häbelik poiss, Peter, kes on tema õel vend, kuid kes pärast aastaid muutub väga targaks, Valentine, kes oli väga heasüdamlik ja soovis, et Ender ei saaks haiget, Kolonel Graff, kes mitte kunagi ei sõbrustanud ühegi sõduriga, ning petab kõiki, Dap, kes oli kuri, kuid ei teinud kellelegi kunagi haiget, Bernhard, kes alati oli ebaviisakas, kuri ning ebameeldiv, Alai, kes oli alati Enderi poolel, bonzo, kes alati tahtis kakelda ning oli õel, Petra, Dink ja Shen, kes olid alati Enderi sõbrad ning aitasid teda satikate tapmisel, Satikad, kes olid 2 korda maad rünnanud ning raamatu lõpus ründasid maa inimesed satikaid.

Ender läks teist korda kosmoselaeva, kus ta treenis satikate vastu võitlemiseks. Ta pidi kaklema paljude poistega. Ta sai peagi aru, et teda eraldati kõikidest, ning ta on mingil viisil eriline. Ender leidis uusi sõpru, kellega ta raamatu lõpus jälle kokku sai. Ta sai väga heaks komandöriks. Paljud kadestasid teda. Enne, kui ta staabikooli viidi, rünnati teda. Kamp poisse dušširuumis ümbritsesid Enderit ning varastasid tema rätiku. Seal kambas oli ka Bonzo. Ender veenis Bonzot, et ta võitleks temaga üksi. Ender võitis Bonzot, ning tegi kindlaks, et teda enam ei rünnataks. Lõpus tuli välja, et Bonzo suri. Ender viidi nüüd uuele kosmoselaevale, mis oli staabikool. Ka seal õpetati teda eraldi. Hiljem kohtas ta Alaid, Petrat, Dinki ja Sheni.

 Enderile öeldi, et nad õpivad simulaatorites satikate tapmist, kus Ender oli juht. Enderile öeldi üks päev, et nüüd on eksam, kus kõik tema sõbrad peavad simulaatoris satikaid hävitama. Ender sai imeliselt hakkama ja tappis kõik satikad. Enderile öeldi, et terve maakera teadis ta nime ning kõik austasid teda. Kahjuks ei saanud ta maale minna. Ender läks satikate planeedile, kus ta leidis erinevat satikate tehnikat. Pärast mitmeid aastaid rääkis ta Peteriga ning peter vabandas kõige pärast mis on Enderile teinud.

Mulle Väga meeldis see raamat ja see on kindlasti minu parim raamat mida olen lugenud, kuna selles toimus nii palju. Kirjanik on väga hästi kirjeldanud asju, mida mõndadel teistel kirjanikel on raske kirjeldada. On väga hästi toonud välja iga inimese iseloomu.

 Kindlasti soovitan raamatut kõikidele oma klassikaaslastele.

Astrid Lindgren "Hulkur Rasmus" - Aron

Hulkur Rasmus

Hulkur Rasmus on kirjutatud Astrid Lindgreni poolt. Astrid on kuulus rootsi kirjanik tema raamatuid on tõlgitud 70 keelde. Ta on sündinud 1907dal aastal ja on kahjuks surnud.

Tähtsamad tegelased on preili Hök Oskar ja Rasmus. Seal oli palju teisi tegelasi aga ma arvan, et nemad olid ühed tähtsamad. Seal olid ka Peeter,Gunnar,Lif ja Liander.

Rasmus oli lastekodu laps kes ei tahtnud lastekodus.  Rasmus otsustas öösel põgeneda. Siis kui ta põgenes siis ta leidis ühe puidust maja ja läks sinna varju. Seal ta kohtas Oskarit. Oskar väitis, et ta on hulkur ja kutsus Rasmust ka hulkuriks. Hoolimata suurest vanusevahest said nad kiiresti sõbraks ja läksid maailma avastama.

Mulle väga meeldis see raamat, sest see oli täis seiklusi. Ma soovitan seda poistele kellele meeldib rännata. Mulle meeldib rännata ja arvan, et see raamat on väga hea.

Sellele raamatule on ka sarnane Teraspoiss ja mulle meeldis hulkur Rasmus rohkem. Hulkur Rasmus oli selle pärast parem, sest seal olid huvitavamad sündmused. Mulle meeldis see raamat.